Kona Ba Arte Moris

English Version | Tetum Version

INTRODUSAUN

ARTE MORIS hari tiha ona iha Timor nia capita iha Dili, iha fulan Febreiru iha tinan 2003 (rihun rua tolu). ARTE MORIS sai hanesan eskola arte nian permeiro,centro cultural,no asosiasaun artista nian iha mundu jovem sira nian.

ARTE MORIS moris depois de tinan 25 (rua nolu resin lima) moris iha ocupasaun militar Indonesia nia okos,no evento violensia makaas liu tan iha referendum iha fulan agustu tinan 1999 (rihun ida atus sia sianolu resin sia) nebe lori nasaun ida ne’e hodi hetan nia ukun rasik an iha loron 20, fulan Maio, tinan 2002.(rihunrua rua) ne’e permeira ves usa arte hanesan instrumentu ida iha fisiologika no reconstrusaun sosial nian ba nasaun ida nebe estraga tiha ona ho violensia,ho tekanan khusus atu ajuda sidadaun jovem sira.

ARTE MORIS nia Honorary Patron mak Dr.Jose Ramos Horta,ema nebe manan nobel Peace Prize no sai hanesan ministro estrangeiru no cooperasaun Timor Leste nian.

Projecto idea ida ne’e mai hosi artista swiss nian Luca Gansser no nia coordenador cultural Gabriela Gansser ema nebe halo ne’e hotu sai realidade hamutukj ho grupu jovem sira nebe talentu nebe sai permeiru studante iha eskola arte nian.

Ohin loron sira iha clase ida hamutuk nain 25 (rua nolu resin lima) senior,sira nebe hela no servisu iha eskola,fahe responsablidade ba malu no loron ba loron fahe sira nia matenek managementu nian kona ba sira nia administrasaun,akuntansia no organizasaun geral,ba estudanre junior sira.
Eskola agora hanorin loron-loron kona ba desenho no pinta mais ou menus hamutuk estudante nain 100 (atus ida).Hosi tinan 12 (sanolu resin rua) sira estuda iha guidance Luca Gansser nia okos,artista internasional sira,no estudante senior sira nebe hetan ona treinamentu kona ba edukasaun arte nian.

ARTE MORIS agora desenvolve sai lolos hanesan centro kultural.Obrigado barak ba kolaborasaun husi grupu teatru BIBI BULAK.asosiasaun ida ne’e besik liu ba komunidade Timor oan,no fahe buat nebe hanesan husi eskola pur izempolu:usa arte atu azuda ema seluk hodi hasia sira nia vida.
ARTE MORIS no BIBI BULAK hamrik keta-ketak maibe tau sira nia energia hamutuk,atu ajuda Timor oan sira hodi hadi’a sira nia moris,hosi hamrik mesak liu tan,hamutuk liu tan iha komunidade,parte ida husi carasteristika ne’e nebe liu husi demonstrasaun nebe liu husi sevisu permeiru jovem sura nia trauma iha eventu tempu uluk nian.(picture depicting rapes ,oho no turtura) ARTE MORIS ajuda tiha ona estudante sira atu hamrik mesak ho sira nia talenta no atu involve sira nia an liu tan iha iha sira nia mundu ou sira nia moris loron-loron lori komunidade sira hamutuk atu hetan esperansa no moris diak iha futuru.
ARTE MORIS simu tiha ona penghargaan husi nasaun unidas iha tinan 2003 ba nia promosaun iha expresaun independensia.

VISAUN NO PRAKTIKA

PRINSIPIUS

Visaun ARTE MORIS nian loron ba loron iha praktika mak hanesan,creatividade,kooperasaun no komitmentu usaha artistika.prioridade ida ne’e loke ba ema hotu-hotu.atu kria meiu ambiente nebe diak iha nebe jovem Timor
oan hotu hosi background ka latar belakang oin-oin bele sente hakmatek atu partisipa iha klase atu expresa sira nia an livre liu husi arte.


DESEMVOLVE PERSONALIA

Parte seluk visaun eskola nian maka hanesan dudu estudante sira atu hamrik mesak fiar iha sira nia an no talenta sira seluk tan.
Agora dadaun hanorin liu-liu kona ba dezemvolve talenta artistika nian buat ida importante liu mak prosesu estuda nian ho nia asosiasaun sucsesu no laiha sucsesu,iha atmosphere of guidance ka iha situasaun ida nebe bele dudu no autoriza estudante sira atu experimenta atu fiar iha sira nian rasik atu dezemvolve sira nia an rasik no sira nia nasaun foun.

DETERMINASAUN AN NIAN

Ultimatu permeiru husi fundador mak hakarak atu hare ARTE MORIS atende no hala’o hosi emaTimor oan rasik.to’o ikus mai estudante senior sira aktivu iha manajementu no administrasaun loron-loron eskola nian.inclui mos organizasaun no kolaborasaun ho NGO lokal no artista sira,simu visitador ka bainka sira halo planu no apresenta exposisaun,kria servisu husi servisu kontraktu nian.

TROKA MALU HO INTERNASIOL

ARTE MORIS halo demonstrasaun ho nia komitmentu kona ba arte nian no estudante sjra simu no troka ho artista internasional sira.iha prosesu troka idea no tekniku ho artista sira husi rai liur Estudante sira hetan realidade arte nian hanesan mata pencaharian ida ba sira nia moris loron-loron nian.eskola mos halo axposisaun ho pintura iha rai liur.

FASILIDADE NO RESOURCES

FASILIDADE

La liu tinan ida ARTE MORIS Free Art School hetan rai hodi muda husi uma privada Qiuntal-ki’ik,ba uma bot governo nian husi Ministerio da Educacao,Desporto e Juventudi iha Comoro.
Obrigado barak ba fasilidae nebe Eskola iha agora.inclui:
Fatin estuda ka clase iha laran no liur.
Fatin ukir no skultura nian.
Galeria fatin hodi fa’an pintura no halo koleksaun permanente nian.
Fatin musica no drama nebe hala’o rasik husi Grupu Teatru BIBI BULAK Gupu musica nian.

LOKASI

ARTE MORIS hela iha fatin nebe uluk sai hanesan Museum Nasional no ikus mai usa hanesan Hospital UN nian,iha dalan bot Comoro.
Mai husi Aero Portu Nicolau Lobatu no antes de Ponte Comoro hare ba uma mean kabuar bot iha ita nia liman karuk.
Mai husi sidade laran Ami hela iha,depois de Ponte Comoro iha Academia Policia nia sorin.

PROGRAMA NO RESOURCES

Estudante hotu-hotu, hetan servi no opurtunidade nebe hanesan tuir mai ne’e:
Penyediaan arte nian inclui canvas,tinta oleu no tinta acrylic no mos sasan sira karpinteiru nebe usa eletrisidade no lae.

Estuda kona ba pinta no pahat ka ukir

Fatin halo exposisasun no fa’an estudante sira nia pintura.

Selu servisu kontratu nian se kuandu iha:hanesan mural pinta moru,pinta,ilustarsi no fasilidade workshop nian.

Visita workshop husi artista sira.

Kolaborasaun no troka malu ho artista sira seluk hanesan,aprende kona ba teatru,Musika,writers,ka ema nebe hakerek no poeta.

Estuda kona ba meiu ambiente hodi usa sasan sira at nian,hodi pinta hanesan:plastik,kaleng at,vidru,no sasan balun makina ka kareta nian.Eskola mos iha nia jardin rasik no rai nebe usa hodi tekniku agrikultura nian.

PRESTASI

DESEMVOLVIMENTU ARTISTIKA NIAN

Prestasi kapas mak iha tiha ona no sei kontinua ba eskola mak jeitu ka tekniku no dezemvolvimentu pesoalmente husi estudante Junior no Senior nian.

KOLEKSAUN PERMANENTE ARTE MORIS NIAN

Estudante sira nia pintura nebe kapa’as sai hanesan koleksaun permanente ARTE MORIS nian.Objectivu husi koleksaun permannte mak atu rai no hakiak Timor nia kultura iha nasaun laran,hanesan arkivu nasional ida ba Timor oan sira.koleksaun sira ne’e bele halo exposicaun ba Nasional no internasional.
Pintura sira nebe sai hanesan Koleksaun permanente sei hili husi eskola ka estudante sira mak fo rasik no husi estudante senior sira nebe hela iha neba.

FA’AN NO HETAN OSAN

Valio nebe diak liu no hanesan realidade ida ba ba estudante sira no sira nia familia mak hetan osan husi pintura ida nebe mak fa’an.ARTE MORIS iha prioridade promosaun hanesan mos produksaun,ho numiru exposicaun nian no galeria nebe tau estudante sirania pintura (Iha fulan ruanolu nia laran tempu nebe’e badak) to’o agora estudante sira fa’an ona pintura hamutuk mais ou menus 1000 (rihun ida).
Valio sira seluk nebe estudante no sira nia familia sira hetan mak mai husi osan nebe sira hetan husi servisu kontraktu nebe iha relasaun ho arte nian.

KOLABORASAUN HO PROJECTU NIAN

Prestasi ba eskola no ba nia estudante sira mak involve iha kolaborasaun projectu sira nian no iventu komunidade nian.Projectu sira ne’e hotu apresenta opurtunidade ba estudante sira atu halo demonstrasaun ba sira nia ketrampilan ka skill no sira nia talentu iha kontekstu komunidade nia let.


Back to Top

Please send questions and suggestions to: admin@artemoris.org

Last modified: March 2007